Kontori sisustamine – mida teha?

Kontori sisustamine võib olla nauditav ettevõtmine, kuid oluline on, et ei unustaks põhilisi tõdesid.

Lase oma stiilil välja paista suurtes asjades

On üsna tõenäoline, et üheks mööbliesemeks, mis tuleb kodukontorisse soetada, on kontoritool. Olgugi, et on ahvatlev kulutada suuri summasid aksessuaaridele, mis omavad vaid dekoratiivset rolli, peaks tagasihoidlikuma eelarvega kontorisisustaja jääma siiski selle juurde, et isikupära ja stiili lisatakse suurte esemete kaudu. Leidke endale meeldiv kontoritool, mis avaldab muljet, või lisage lillepostament mõne orhideega, et ruumil oleks veidi teie isikupära. Te peate kulutama nii kui nii raha suurte esemete peale, seega valige just need täpselt sellised, nagu te ideaalis soovite.

Investeeri valgustusse

Kvaliteetne valgustus on asi, millele palju inimesed ei pööra oma kodukontorit sisustades erilist tähelepanu. See on aga täiesti vale lähenemine. Halb valgustus sunnib sind oma silmi pingutama ning kui sa pead näiteks tegelema disainitööga, siis võib halb valgustus moonutada ka monitori värve ning seetõttu ka töö tulemust.

Kui kontoriruumis on aken, siis on hea mõte lasta naturaalsel valgusel tuppa voolata kasutades kohandatavaid kardinaid. Mida aga teha siis, kui aknaid ei ole? Pole probleemi! Selleks on ideaalsed näiteks põrandalambid kolmesuunaliste pirnidega, sest need võimaldavad valgustuse suunda kohandada sõltuvalt sellest, mida sa parajajasti vajad. Lisaks sellele on põrandalambid ka suurepäraseks kujunduselemenediks. Kui aga põrandale ei ole võimalik põrandalampi paigaldada, siis võiks kaaluda kohtvalgustuse paigaldamist või kvaliteetse laelambi ostmist.

Hoia rämps ja sodi eemal

Üks suuremaid produktiivsuse surmajaid on üleliigne kola ning prügi, mis tekib kontoriruumi. Koli ja üleliigsed asjad poevad tasapisi sinu ajju ning põhjustavad selle, et sinu vaesed ajutrakud peavad tegema lisatööd selleks, et kontsentreeruda tööle, mitte ümberringi asetsevale virr-varrile. Kui lähed ostma kontorimööblit, siis pööra kindlasti tähelepanu sellele, kas on olemas omadused, millega vähendada üleliigse kola tekkimise sinu ümber. Prügikastid, korvid, dokumendihoidikud, sahlid eraldi lahtritega olulisema arhiveerimiseks jms on äärmiselt olulised osad kontorist, mida kahjuks tihti kiputakse unustama. Mida rohkem asju laua pealt on võimalik ära panna, seda tulemuslikum ning kasumlikum on selle laua taga tehtav töö.

Ka värv loeb

Meie aju juhindub paljuski värvidest. Isegi siis, kui sa armastad punast värvi, ei ole enamasti hea mõte oma kodukontori kõiki seinu punaseks võõbata. On teada, et meil kõigil on psühholoogilised reaktsioonid. teatud värvidele. Näiteks paneb  punane värv südame kiiremini lööma ning tõstab pulssi. Inimesed reageerivad värvidele ka isiklike kogemuste ning mälestuste tõttu. Kui hakkate valima oma kodukontori värvi, siis ärge piirduge vaid ühe värvitooniga. Valige välja üks rahustav toon põhivärviks, nagu näiteks sinine või hall, ning lisage sinna juurde aktsendina mõni erksam värvitoon, mis toob ruumi elu ja sära. Lõppyude lõpuks on see teie kontor ning vaid teie teate, millised värvid teid inspireerivad ning töö tulemuslikkusele kaasa aitavad.

Maja välisilme vajab regulaarset hoolt

Maja fassaad vajab regulaarset korrastamist ja hooldamist, et sellega pikendada maja eluiga ning parandada sisekliimat. Õigete soojustusmaterjalide kasutamine võimaldab kokku hoida  maja kuni 50%. Fassadimaterjali valik on oluline, sest maja väliskülg on pidevas loodusjõudude meelevallas ning seetõttu vajab ka pidevat hoolt.  Seetõttu on oluline valida endale sobiv fassaadimaterjal ning selles osas on valik päris mitmekesine. Võimalik on paigaldada traditsiooniline puit- või kivifassaad, soovi korral võib maja ka krohvida ja värvida või paigaldada isegi plekkfassaadi.

Kõige paremini peavad ajale ning loodusjõududele vastu betoonpinnad ning fassaaditellised.  Fassaaditellistena võib kasutada näiteks silikaatkive või keraamilisi telliseid, mis ei vaja päris pika aja jooksul parandustöid. Kui maja vundament on korralik ja seina ei teki vertikaaldeid pragusid, mis vajaks parandamist, siis võib kividest laotud välissein pidada vastu 30-40 aastat või rohkemgi ilma, et oleks vaja teha parandustöid.  Eriti vastupidav on keraamiline tellis ehk põletatud savitellis, mis näeb korralikult laotuna väga kena välja ka aastakümnete pärast. Samas tuleb tõdeda, et kuigi savitellisest fasaadi hooldustööd on minimaalsed, siis pragude tekkimise korral on fassaadi parandamine üsnagi ajamahukas ja kulukas ettevõtmine.

Väga oluline on teada seda, et hooldusvabad fassaadipinnad nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja müüri ladumist, sest võimalikud praod müüritises tähendavad et võib tekkida vajadus teha kalleid parandustöid nagu näiteks mingi müüriosa lammutamine ja uuesti ladumine. Parandustööd aga, eriti keraamiliste telliste puhul, võivad tekitada palju probleeme, sest erinevad kivide partiid võivad olla mõnevõrra erineva värvusega ning parandatav koht võib näha jääda ning fassaadi üldilme rikkuda.

Puitfassaadi paigaldamine on seetõttu oluliselt soodsam ning kindlasti on ka selle parandustööd vähem kulukad, kui kivifassaadi omad. Arvestada tuleb aga sellega, et puitfassaad nõuab oluliselt rohkem hooldustöid, et säilitada vastupidavus ning hea välimus. Puitfassaadi ülevärvimine või lahtitulnud laudade asendamine on lihtne ja taskukohane tegevus. Samas peaks arvestama, et hooldustöid tuleb teha  iga 10-12 aasta tagant, mis aga tagab selle, et puitfassaadi eluiga järjest pikeneb ning vajadust fassaadikatet täielikult vahetada ei pruugi maja projekteeritud eluea jooksul tekkidagi. Pigem uuendatakse enemasti fassaade seepärast, et soovitakse lisada fassaadile täiendavat soojustust,  mitte seetõttu, et fassaadikate ilmtingimata väljavahetamist vajab

Kolmandaks levinuimaks fassaadikattematerjaliks on krohv. Krohvitud pinnad kipuvad oma esialgset head väljanägemist kaotama juba umbes  6-7 aasta pärast või isegi varem,  sest kipuvad määrduma ning nähtavale võivad ilmuda ka esimesed mikropraod, mis vajaksid puhastamist, ülevärvimist või parandamist. Paremate krohvisüsteemide püsivusajaks hinnatakse küll lausa  50 aastat, kuid reaalsus on, et seda ei õnnestu enamasti saavutada ja tavaliselt ootab õhekrohvisüsteemi suurem remont majaomanikku ees hiljemalt 20-25 aasta pärast. Põhjus, miks korohvikattesse praod  nii kergelt tulema kipuvad,  tundub olema peamiselt selles, et ei järgita täielikult krohvisüsteemide juhiseid ning lühike garantiiaeg ei sunni ehitajat probleemidega hiljem suurt tegelema. Kvaliteetsemat tööd ja fassaadi pikemat eluiga aitaks tagada, kui ehitaja oleks kohustatud andma tööle vähemalt 5-aastase garanti ning siis muutuks ka suhtumine ja töid teostataks rohkem vastavalt juhistele.

Maja fassaadi valik on väga oluline ning seetõttu tuleb hoolikalt kaaluda, millise lahenduse kasuks otsustada. Esmapilgil soodaim lahendus võib vajada palju hooldustöid, kuid samas hooldusvaba fassaadimaterjali puhul võivad jällegi parandustööd minna oluliselt kulukamaks, kui esialgu arvestatud.,

 

Septikud – miks ja kuidas?

Septik on mahuti, mis on jagatud kahe vaheseina abil kolmeks erinevaks sektsiooniks. Septikute valmistamisel kasutatakse polüestervaiku. Septiku seinapaksus on orienteeruvalt toote suurusest 6-15mm. Septikute valmistamisel lisatakse tootele iga 60cm tagant 10 cm laiune tugevdus riba. Septikut suurust valides peaks arvestama, et minimaalne septiku maht on 500 liitrit elaniku kohta. Majapidamis- ja saunavesi juhitakse esmalt septikusse ning pärast kahe- või kolmekambrilist septikut pinnaspuhastisse, mis on üles ehitatud kas imb- või filtersüsteemina, ning WC-vesi kogutakse eraldi mahutisse ja veetakse asula reoveepuhastisse;
Kõige lihtsamalt seletatult on septik mahuti, mis on jagatud kahe vaheseina abil kolmeks erinevaks sektsiooniks. See, kui suured ja mis mahuga septikud on, oleneb kliendi soovidest ning septiku kasutusest. Seinade paksus on erinev vastavalt toote suurusele, jäädes 6-15 mm vahemikku. Septikute valmistamisel kasutatakse reeglina tugevdatud klaasplasti (GRP), mis muudab septikud tugevaks ja vastupidavaks. See, kui suurt septikut kasutada, oleneb samuti kliendi vajadustest. Suurused septikute valmistamiseks on vahemikus 2000–4 000 liitrit. Arvestama peaks sellega, et minimaalne septiku maht on 500 liitrit elaniku kohta. Kui septik on liiga väike, siis saab see ruttu täis ja kasutusmugavus kannatab. Üldiselt on vaja septikut tühjendada vähemalt kord aastas. Soovituslik on see pärast tühjendamist täita see puhta veega, et vältida ummistusi vaheseintes olevates kanalites.
Kuidas aga üks septik töötab ning reovett puhastab? Selgitame seda kolmesektsioonilise septiku näitel:
Reovesi siseneb kõigepealt esimesse kambrisse, mis on täiendava rasvaärastajaga varustatud kamber. Tänu kambri pikale settealale langevad rasked osakesed põhja ja kerged kerkivad pinnale. Suurem osa tahketest jäätmetest jääb sellesse kambrisse.
Selginud reovesi saabub teise kambrisse vaheseinas oleva ava kaudu. Augu paigutuse tõttu suubub kambrisse ainult vee vahekiht, mille järel viimasedki veest raskemad või kergemad osakesed välja settivad.
Viimases kambris eraldatakse veest ka peaaegu vee erikaaluga võrdse erikaaluga tahked osakesed. Sellest kambrist suunatakse puhtaim vahekiht jaotuskaevu kaudu imbtorudesse, kus mikroobid söövad ära vees lahustunud toitained.
Selleks, et tagada septiku parim võimalik toimimine, tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, kuhu septik paigaldatakse. Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste pinnase liigiga, pinnavormidega, põhjavee tasemega, krundi piiridega ja vahemaaga lähima veekoguni. Asukoha valikul on vaja täita kohalike ametnike juhiseid ja ettekirjutisi. Valla keskkonnaametnik aitab koha valiku ja mõõdistamisega seotud probleemide korral. Asukoha valikul tuleb veel silmas pidada tühjendusauto ligipääsu võimalust. Mahuti ja imbväljaku peal ei tohi liikuda transpordivahenditega. Soovitav on teha paigalduseskiis koos mõõtudega. See aitab hiljem õuepeal tehtavate ehitustööde käigus vältida paigaldatud süsteemi vigastamist.
Lisaks asukohale on oluline ka septiku nõuetekohane paigaldamine. Hoolikalt teostatud paigaldus tagab selle, et süsteem funktsioneerib ettenähtud viisil. Mahuti ja torude paigaldamine käesoleva juhendi ning üldiste heade ehitustavade kohaselt tagab reovee liikumise läbi süsteemi planeeritud viisil ja võimaldab selle häireteta töö. See pikendab mahuti tühjendamise intervalle ning vähendab võimalikku hoolduse vajadust.

Bioküte – soodne ja keskkonnasäästlik

Elame maailmas, kus energial ja energiallikatel on väga suur roll. Väga palju räägitakse erinevatest kütustest, nende hinnast ning ressursside võimalikust lõppemisest. Lisaks odavatele küttekuludele on oluline loomulikult ka keskkonnasässtlikkus ning energia taastumine.

Kõige keskkonnasõbralikumaks küttekatlaks võib pidada biomassi kasutavaid katlasüsteeme, mis on oma tüübilt reeglina keskküttekatlad. Biomass on elusast või hiljuti elanud organismidest pärit materjal. Valdavalt esindab see taimi ja taimset materjali, mida kutsutakse lignotselluloosseks biomassiks. Biomass on ka inimestele energiaallikaks, mida saab kasutada otse soojuse saamiseks põletamise abil, kuid see on ka muundatav erinevat liiki biokütusteks.

Bioküte on soodne ja säästlik

Biomassi katlad on kaasaegsed süsteemid, mis koosnevad reeglina katlast, kütuse etteandmise süsteemist, põletist ning kütusemahutist. Unikaalne  soojusvaheti konstruktsioon ja automaatne kütuse etteande süsteem  garanteerib katla autonoomse töö, kõrge kasuteguri ja madala CO sisalduse. Biomassi küttekatlad on võimelised põletama mitmeid  erinevaid biomassist kütuseid nagu näiteks saepuru, puiduhakke jääke, puidulaaste, viljaterasid, puidugraanuleid  ja veel mitmeid põlevaid biomaterjale nagu põhugraanulild või päevalillegraanulid. Lisaks eelpoolmainitud küttematerjalidele saab biomass kateldes kasutada ka küttepuid, puitbriketti, kivisüsi ning turbabriketti. Sellise katla puhul on aga väga tähtis jälgida, et kütuse niiskus ei ületaks 40%, ja küttematerjali läbimõõt ei tohiks olla üle 30 mm.

Näiteks AZSB küttekatlal on ettenähtud kütuste niiskusesisaldusega kuni 40% (puukoor, saepuru, laastud, hakkepuit,) ja ka kuiva kütuse, mille niiskusesisaldus ei ületa 25% (brikett, hakkepuit, teravili jms.) põletamiseks. Efektiivne põletamine selliste niiskusesisaldustega kütustel on võimalik, kui kasutatakse kahte erinevat tüüpi põleteid – malm ja keraamiline. Kütused niiskusega 40% kasutatakse keraamilisi põleteid (võimsus -30-50-100-240 KW), kuivad kütused niiskus kuni 25% soovitatakse malmist põleteid (võimsus – 30-60-120-240 KW).

Tänu mitmekülgsele õhusüsteemile katlas on biomasskatlas võimalik põlemisprotsessis tõsta temperatuur üle tuhande kraadi, mis omakorda tagab selle, et tänu kõrgele temperatuurile on võimalik põletada väga erinevad biomassist kütuseid.

Biomasskatla tööpõhimõte on üldjoontes sarnanae tahkekütte pelletkalta tööpõhimõtetega. Katlale juurdeehitatud kütusepahuti ehk punker võimaldab ladustada ette suurema hulga küttematerjali ning see omakorda tagab selle, et mahutit tuleb täita keskmiselt iga kahe kuni kuue päeva tagant.  Mahuti täitmise intervall sõltub kütuse kulukusest ehk sellest, millist küttematerjali kasutatakse ning selle energiaväärtusest.

Biomasskatlad ei ole kahjuks aga meil väga levinud, sest nende lahendused on keerukamad ja tehnoloogia kallim, kui näiteks gaasikateldel või õliküttekateldel. Katla maksumus on aga üks väga määrava tähtsusega faktoreid, mis mõjutavad ostjat. Biomassi põletamistehnoloogia väljatöötamine ja arendamine on oluliselt kulukam, kui õli- ja gaasikatelde puhul ning seetõttu peaksid biomasskatlas töötama oma baaskoormusel läbi terve aasta, et tagada tehtud investeeringute tasuvus. Vähemoluline ei ole ka biomassi kättesaadavus. Kui katlale sobivat kütust ei ole võimalik hankida, siis liigutakse iseenesestmõistetavalt keskkonnale kahjulikumate variantide poole, mis on oluliselt kättesaadavamad.

Vajad abi puitakna taastamisel ?

Akna taastamineViska pilk peale kõige kiirematele moodustele kuidas vana puitakent taastada.

Jälgi järgmisi samme..

Puhasta mustusest Enne akna eemaldamist märgi, kus kohast tuleks akent hööveldada või kuhu tuleks puiduriba juurde liimida eemalda sulused.

Soojenda kitti soojauhuriga ja eemalda see peitli, jäiga pahtlilabida või noaga. Vaata, et puidust ribasti minema ei kakuks. Vana klaas võib väga kergelt mõraneda vähese töökogemuse ja kiiruga lähevad nad lihtsalt puruks! Abiks on klaasile asetatud märg kalts.Kiti eemaldus

Kui kitt on käes, eemalda väikeste tangidega tihvtid, mis klaasi veel kinni hoiavad. väike trikk on panna näpitsate ja puidu vahele puuklots mis hoiab selle ära, et raam ise kahjustada saaks.

Vana värvi koorimine võib tunduda algul raske, selleks on hea soojaõhuföön ning kraabits Kuumutatud värvi lükka ära pikki puidusüüd. Töö on küllaltki mahukas kui tasub võtta aega, sest tulemus jääb pikadeks aastateks.Vana värvi eemaldamiseks proovi kaabitsat ja infrapunalampi.
kasuta sama puiduliiki:männipuidust aken paranda männipuiduga. Kitt eemaldatudVõimalusel kasuta parandustükkide valmistamiseks samasuguse süü ja tihedusega puitu Üldjuhul on aknad valmistatud tihedast puidust. Võimalusel kasuta vana puitu – see on kuivanud ja ei mängi nii, nagu uus puit. Parandustüki süü peab jooksma samas suunas parandatava detailiga.

Lihvimine Jällegi nühi puitu pikisuunas. Proovi abrasiivi nr 60 või 80.

Alusvärv Kasuta kruntvärvi, et paranda värvi nakkumist ja kaitsta puitu. Oksakohad tuleb katta šellakiga, et vältida vaigu imbumist läbi värvi.Pärast kruntimist tuleb aknad 2-3 päeva jooksul värvida. Kui liiga kaua oodata, tekib kruntvärvi pinnale kilejas kiht ja värv ei nakku enam.

Kittimine- Miks kasutada kitti mitte liistu või silikooni? Kitt muudab aknad õhutihedaks. Erinevalt silikoonist, on kitti võimalik parandada ja uuendada. Aknaliistude kasutamisel jääb klaasi ja liistu vahele ikkagi väike praoke, mille kaudu vesi aknaraami vahele imbub ja hakkab tasapisi puitu mädandama. Seetõttu tuleks liistule eelistada kitti!

Kitt koosneb linaõlist ja kriidist

Kiti 24 tunni möödudes kruntvärvimisest enne kittimist õlita klaasivaltsid. Kui pind on õlitamata, ei nakku kitt aknaga, sest puit on kuiv ja imab kitist õli välja. Liiga kuiv kitt hakkab ka kiirelt pragunema.

Värvimine

Akende värvimine on vajalik, sest värv kaitseb puitu

niiskuse eest ning värvi sees olevad pigmendid kaitsevad puitu UV kiirguse eest, mis „sööb“ puitu ning samuti kiire temperatuuri muutuse eest. Kasuta ainult linaõlivärve. Kui vana värvikiht on kvaliteetne ja oled kindel, et tegemist on linaõlivärviga, ei ole vaja vana värvi eemaldada. Piisab vana värvikihi matistamisest lihvpaberiga ja aknad võib uuesti üle värvida.

Akende hooldamine

Ära unusta, et aknaid tuleb iga nelja-viie aasta tagant hooldada. Õlita aknaid värnitsaga kriidistuma hakanud värvikiht muutub jälle elastseks, tõmmates värvitud pind värnitsase lapiga üle. Erilist tähelepanu vajavad lõunaküljes olevad aknad, mis saavad rohkem päikest (UV kiirgust).

Kaasaegse ja hubase kodu küttesüsteem

Elamus on tõelise kodu tunne siis, kui ta annab perele võimalikult palju mugavusi.

Kodus puhatakse väsimusest ja rahuldatakse hinge ning ihuvajadusi. Kodus tunneb end perekond privaatselt ja turvaliselt. Suur roll sellel kas oled järgmine hommik vormis ja väljapuhanud on meie kodul, kõik vajame aega iseendaga ning tahame end tunda vabalt. Isegi siis kui väljas on halb ilm, sajab vihma, lund või laus torm, saab pere tunda end hästi kui majal on olemas hea küttesüsteem.

Milline võiks olla mugav ja mõnus kodu ?

 

Kõige muu saja ja tuhande vajaliku asja seas on esmatähtsad soojad ja puhta õhuga eluruumid. Kindlasti on kõige ekstreemsem variant see kui väljas on külm ja tulles õuest tuppa on toas samasugune külmus.

Kaasaegseks teeb kodu see kui kõikides tubades on ühtlaselt soe temperatuur. Maja süda on alati küttesüsteem. Nagu ka inimesel ei saa olla suure keha kohta väga väike süda, ei saa ka suurel majal olla väike küttesüteem. Nagu öeldakse – mis põleb, annab sooja. Oluline on aga see kui hea on küttesüsteemi hooldamine ja kui palju kulub energiale finantsi. Siinkohal on õige aeg välja öelda eluliselt ning ka majanduslikult tähtis tõde: “rikas pole see, kes palju ja kallilt ostab, vaid see, kes vähe kulutab”.

Meie kliimavöötmes on võimalik valida erinevate kütteliikide vahel. Paljusi energiaallikaid ei ole veel kasutusele meil võetud või kasutatakse minimaalselt. Võib öelda, et traditsioonilisi energialiike kasutatakse ebaökonoomselt. Kütteaineks võib olla puit erinevates variantides (halupuu, pellet), kütteõli, elekter, gaas, päikeseenergia, maa- ja õhusoojus jne. Kuidas aga need energialiigid muuta kõige kasulikumalt, ökonoomsemalt ja efektiivsemalt soojusenergiaks? Milline variant on sobivaim, peaks olema igaühe enda otsustada ja sõltub põhiliselt rahakoti paksusest ning soovitava mugavuse tasemest.

Tähtsat osa etendab elamu ehitamisel selle soojapidavus ehk soojakaod väliskeskkonda ja ventilatsioonile.

Kuidas ja leida oma majale efektiivseim küttelahendus?

Kui hakatakse omale uut kodu rajama või olemasolevat renoveerima, tõuseb nii või teisiti päevakorrale elamu küttesüsteemi probleem. Soovitav on selleks hankida võimalikult palju informatsiooni erinevatest allikatest. Õige valiku tegemisel tuleks abi otsida võimalikult professionaalsetest allikatest. Suur infokogus tuleb lahti mõtestada. Alati tasuks erapooletute isikute poole pöörduda kellel ei ole oma kasu mängus. Tehes valikut tuleb mõelda tuleviku perspektiivis, et raha mis investeeritud saab ei läheks raisku. Elu on näidanud, et liigne koonerdamine maksab hiljem siiski kätte. Jällegi poest nõu saamine võib olla selline, et müüjad võivad lihtsalt soovida vanast kaubast lahti saada või toodetest mis vedelevad. Pakkumisi tööks tuleb võtta erinevatelt firmadelt kes ehitavad küttesüsteeme. Tähelepanu tuleb pöörata pakkumise sisule (spetsifikatsioonile), seadmete kvaliteedile ja lõpphinnale – mitte seadmete ja materjalide ühikuhindadele. Et hinnapakkumine läheks libedamini läbi, pakutakse tihtipeale odavaid ja kehvema kvaliteediga seadmeid ning materjale.

Seega erilist tähelepanu tulebki pöörata seadmete ja materjalide kvaliteedile ning otstarbekusele ja küttesüsteemi skeemile (projektile). Pakkumine võidakse alati ka keerukalt kokku panna, et firmast jääks tähtis mulje, kuid klient kes ei ole asjadega kursis võib minna vabalt odavama hinna suunas. Kui maja soojustus on vajaka siis tasuks investeerida välisfassaadi.

Kui kasutada tööriistu hooajaliselt või korraks siis tasub isegi rentimine ära

Rentida tasub asju, mida igapäevaseks kasutamiseks ei vajata. Pisemate asjade päevarent võib olla 5-10 €. Oma majapidamises on alati midagi nokitseda, selleks rendivadki enam asju eramajas elavad inimesed, kes ei näe mõtet osta asju selleks, et teha nädal aega tööd ning siis tööriist viia pööningule tolmu koguma. Vastust ei pea kaugelt otsima. Milleks osta endale värvi mahakoorimiseks vajalik töövahend, mis maksab poes tuhandeid kroone ning see pärast paaripäevast tööd aastateks panipaika seisma jätta? Sama aparaadi saab näiteks kolmeks päevaks rentida vaid 5 € eest. Ettevõtted kes tegelevad ehitusega rendivad alatihti suuri asju endale mida ise osta oma mõttetu. Peamised firmade rendiartiklid on raketised, soojakud, tõstukid, tellingud ja spetsiifiline tehnika, nagu terasepainutajad, teraselõikajad, betooni soojamuundurid ja diiselpuhurid.

Tallinnas on rendi minimaalseks ajaks üks päev. Väiksemates Eesti kohtades kehtib tunnitasu, sest kliendid on hinnatundlikumad ning klientuur on ka tunduvalt väiksem. Sellest tulenevalt tasub seal klientidele rohkem vastu tulla. Asju rentida pole sugugi nii kallis. Näiteks maksab soojapuhuri päev vaid kaks eurot, mehhaaniline keraamilise plaadi lõikaja aga 3 € ja kuni 3 kilogrammine puurvasar 7€ On seadmeid, mille müügihinna ja rendihinna suhe kujuneb aga nii heaks, et neid tasub rentida ka pikemaks ajaks. Alati pikaajalised kliendid saavad parema hinna, nii ongi mõtekas asju rentida pikemaks ajaks mitte tilgutada.

Rentide puhul kaasneb üldjuhul tagastusraha ja see juba oleneb sellest kui palju asi maksab. Väiksematel tööriistadel on see võrdne tööriista hinnaga, suuremate seadmete puhul oleneb kõik seadmest ja ka selle rentijast. Tagatisrahad jagunevad ka piirkonniti.

Tööriistade sortiment on lai ja parema selguse saamiseks jagatakse tööriistad ja seadmed viide rühma. Selline struktureeritud lähenemine tagab selle, et klient leiaks endale vajaliku kiirelt üles. Laenutusfirmades on väga lai toodete valik nii elukutselistele kui ka ise ehitajale. Rentnikud on hea meelga jagama nippe ning tehnikaid kuidas tööriista maksimaalselt ära kasutada ning mis töö jaoks oleks parim tööriist. Kvaliteetseteks firmadeks võib lugeda Hilti, Bosch, Hitachi. Kindel asi mida rentida on tõstuk, olgu see siis masttõstuk või korvtõstuk.

Ilmselt keegi ei mõtle ka tellinguid osta vaid ikka rentida, neid on olemas nii sisetingimustele kui välistingimustele. Tuntumad terastooted pärinevad firmadelt Haki ja Plettac. Alumiiniumtellingud ja -pukid on valmistanud Iirimaa firma UpRight. Territooriumi ajutiseks piiramiseks on võimalik rentida kergelt teisaldatavaid aedasid.