Kontori sisustamine – mida teha?

Kontori sisustamine võib olla nauditav ettevõtmine, kuid oluline on, et ei unustaks põhilisi tõdesid.

Lase oma stiilil välja paista suurtes asjades

On üsna tõenäoline, et üheks mööbliesemeks, mis tuleb kodukontorisse soetada, on kontoritool. Olgugi, et on ahvatlev kulutada suuri summasid aksessuaaridele, mis omavad vaid dekoratiivset rolli, peaks tagasihoidlikuma eelarvega kontorisisustaja jääma siiski selle juurde, et isikupära ja stiili lisatakse suurte esemete kaudu. Leidke endale meeldiv kontoritool, mis avaldab muljet, või lisage lillepostament mõne orhideega, et ruumil oleks veidi teie isikupära. Te peate kulutama nii kui nii raha suurte esemete peale, seega valige just need täpselt sellised, nagu te ideaalis soovite.

Investeeri valgustusse

Kvaliteetne valgustus on asi, millele palju inimesed ei pööra oma kodukontorit sisustades erilist tähelepanu. See on aga täiesti vale lähenemine. Halb valgustus sunnib sind oma silmi pingutama ning kui sa pead näiteks tegelema disainitööga, siis võib halb valgustus moonutada ka monitori värve ning seetõttu ka töö tulemust.

Kui kontoriruumis on aken, siis on hea mõte lasta naturaalsel valgusel tuppa voolata kasutades kohandatavaid kardinaid. Mida aga teha siis, kui aknaid ei ole? Pole probleemi! Selleks on ideaalsed näiteks põrandalambid kolmesuunaliste pirnidega, sest need võimaldavad valgustuse suunda kohandada sõltuvalt sellest, mida sa parajajasti vajad. Lisaks sellele on põrandalambid ka suurepäraseks kujunduselemenediks. Kui aga põrandale ei ole võimalik põrandalampi paigaldada, siis võiks kaaluda kohtvalgustuse paigaldamist või kvaliteetse laelambi ostmist.

Hoia rämps ja sodi eemal

Üks suuremaid produktiivsuse surmajaid on üleliigne kola ning prügi, mis tekib kontoriruumi. Koli ja üleliigsed asjad poevad tasapisi sinu ajju ning põhjustavad selle, et sinu vaesed ajutrakud peavad tegema lisatööd selleks, et kontsentreeruda tööle, mitte ümberringi asetsevale virr-varrile. Kui lähed ostma kontorimööblit, siis pööra kindlasti tähelepanu sellele, kas on olemas omadused, millega vähendada üleliigse kola tekkimise sinu ümber. Prügikastid, korvid, dokumendihoidikud, sahlid eraldi lahtritega olulisema arhiveerimiseks jms on äärmiselt olulised osad kontorist, mida kahjuks tihti kiputakse unustama. Mida rohkem asju laua pealt on võimalik ära panna, seda tulemuslikum ning kasumlikum on selle laua taga tehtav töö.

Ka värv loeb

Meie aju juhindub paljuski värvidest. Isegi siis, kui sa armastad punast värvi, ei ole enamasti hea mõte oma kodukontori kõiki seinu punaseks võõbata. On teada, et meil kõigil on psühholoogilised reaktsioonid. teatud värvidele. Näiteks paneb  punane värv südame kiiremini lööma ning tõstab pulssi. Inimesed reageerivad värvidele ka isiklike kogemuste ning mälestuste tõttu. Kui hakkate valima oma kodukontori värvi, siis ärge piirduge vaid ühe värvitooniga. Valige välja üks rahustav toon põhivärviks, nagu näiteks sinine või hall, ning lisage sinna juurde aktsendina mõni erksam värvitoon, mis toob ruumi elu ja sära. Lõppyude lõpuks on see teie kontor ning vaid teie teate, millised värvid teid inspireerivad ning töö tulemuslikkusele kaasa aitavad.

Maja välisilme vajab regulaarset hoolt

Maja fassaad vajab regulaarset korrastamist ja hooldamist, et sellega pikendada maja eluiga ning parandada sisekliimat. Õigete soojustusmaterjalide kasutamine võimaldab kokku hoida  maja kuni 50%. Fassadimaterjali valik on oluline, sest maja väliskülg on pidevas loodusjõudude meelevallas ning seetõttu vajab ka pidevat hoolt.  Seetõttu on oluline valida endale sobiv fassaadimaterjal ning selles osas on valik päris mitmekesine. Võimalik on paigaldada traditsiooniline puit- või kivifassaad, soovi korral võib maja ka krohvida ja värvida või paigaldada isegi plekkfassaadi.

Kõige paremini peavad ajale ning loodusjõududele vastu betoonpinnad ning fassaaditellised.  Fassaaditellistena võib kasutada näiteks silikaatkive või keraamilisi telliseid, mis ei vaja päris pika aja jooksul parandustöid. Kui maja vundament on korralik ja seina ei teki vertikaaldeid pragusid, mis vajaks parandamist, siis võib kividest laotud välissein pidada vastu 30-40 aastat või rohkemgi ilma, et oleks vaja teha parandustöid.  Eriti vastupidav on keraamiline tellis ehk põletatud savitellis, mis näeb korralikult laotuna väga kena välja ka aastakümnete pärast. Samas tuleb tõdeda, et kuigi savitellisest fasaadi hooldustööd on minimaalsed, siis pragude tekkimise korral on fassaadi parandamine üsnagi ajamahukas ja kulukas ettevõtmine.

Väga oluline on teada seda, et hooldusvabad fassaadipinnad nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja müüri ladumist, sest võimalikud praod müüritises tähendavad et võib tekkida vajadus teha kalleid parandustöid nagu näiteks mingi müüriosa lammutamine ja uuesti ladumine. Parandustööd aga, eriti keraamiliste telliste puhul, võivad tekitada palju probleeme, sest erinevad kivide partiid võivad olla mõnevõrra erineva värvusega ning parandatav koht võib näha jääda ning fassaadi üldilme rikkuda.

Puitfassaadi paigaldamine on seetõttu oluliselt soodsam ning kindlasti on ka selle parandustööd vähem kulukad, kui kivifassaadi omad. Arvestada tuleb aga sellega, et puitfassaad nõuab oluliselt rohkem hooldustöid, et säilitada vastupidavus ning hea välimus. Puitfassaadi ülevärvimine või lahtitulnud laudade asendamine on lihtne ja taskukohane tegevus. Samas peaks arvestama, et hooldustöid tuleb teha  iga 10-12 aasta tagant, mis aga tagab selle, et puitfassaadi eluiga järjest pikeneb ning vajadust fassaadikatet täielikult vahetada ei pruugi maja projekteeritud eluea jooksul tekkidagi. Pigem uuendatakse enemasti fassaade seepärast, et soovitakse lisada fassaadile täiendavat soojustust,  mitte seetõttu, et fassaadikate ilmtingimata väljavahetamist vajab

Kolmandaks levinuimaks fassaadikattematerjaliks on krohv. Krohvitud pinnad kipuvad oma esialgset head väljanägemist kaotama juba umbes  6-7 aasta pärast või isegi varem,  sest kipuvad määrduma ning nähtavale võivad ilmuda ka esimesed mikropraod, mis vajaksid puhastamist, ülevärvimist või parandamist. Paremate krohvisüsteemide püsivusajaks hinnatakse küll lausa  50 aastat, kuid reaalsus on, et seda ei õnnestu enamasti saavutada ja tavaliselt ootab õhekrohvisüsteemi suurem remont majaomanikku ees hiljemalt 20-25 aasta pärast. Põhjus, miks korohvikattesse praod  nii kergelt tulema kipuvad,  tundub olema peamiselt selles, et ei järgita täielikult krohvisüsteemide juhiseid ning lühike garantiiaeg ei sunni ehitajat probleemidega hiljem suurt tegelema. Kvaliteetsemat tööd ja fassaadi pikemat eluiga aitaks tagada, kui ehitaja oleks kohustatud andma tööle vähemalt 5-aastase garanti ning siis muutuks ka suhtumine ja töid teostataks rohkem vastavalt juhistele.

Maja fassaadi valik on väga oluline ning seetõttu tuleb hoolikalt kaaluda, millise lahenduse kasuks otsustada. Esmapilgil soodaim lahendus võib vajada palju hooldustöid, kuid samas hooldusvaba fassaadimaterjali puhul võivad jällegi parandustööd minna oluliselt kulukamaks, kui esialgu arvestatud.,