Maja välisilme vajab regulaarset hoolt

Maja fassaad vajab regulaarset korrastamist ja hooldamist, et sellega pikendada maja eluiga ning parandada sisekliimat. Õigete soojustusmaterjalide kasutamine võimaldab kokku hoida  maja kuni 50%. Fassadimaterjali valik on oluline, sest maja väliskülg on pidevas loodusjõudude meelevallas ning seetõttu vajab ka pidevat hoolt.  Seetõttu on oluline valida endale sobiv fassaadimaterjal ning selles osas on valik päris mitmekesine. Võimalik on paigaldada traditsiooniline puit- või kivifassaad, soovi korral võib maja ka krohvida ja värvida või paigaldada isegi plekkfassaadi.

Kõige paremini peavad ajale ning loodusjõududele vastu betoonpinnad ning fassaaditellised.  Fassaaditellistena võib kasutada näiteks silikaatkive või keraamilisi telliseid, mis ei vaja päris pika aja jooksul parandustöid. Kui maja vundament on korralik ja seina ei teki vertikaaldeid pragusid, mis vajaks parandamist, siis võib kividest laotud välissein pidada vastu 30-40 aastat või rohkemgi ilma, et oleks vaja teha parandustöid.  Eriti vastupidav on keraamiline tellis ehk põletatud savitellis, mis näeb korralikult laotuna väga kena välja ka aastakümnete pärast. Samas tuleb tõdeda, et kuigi savitellisest fasaadi hooldustööd on minimaalsed, siis pragude tekkimise korral on fassaadi parandamine üsnagi ajamahukas ja kulukas ettevõtmine.

Väga oluline on teada seda, et hooldusvabad fassaadipinnad nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja müüri ladumist, sest võimalikud praod müüritises tähendavad et võib tekkida vajadus teha kalleid parandustöid nagu näiteks mingi müüriosa lammutamine ja uuesti ladumine. Parandustööd aga, eriti keraamiliste telliste puhul, võivad tekitada palju probleeme, sest erinevad kivide partiid võivad olla mõnevõrra erineva värvusega ning parandatav koht võib näha jääda ning fassaadi üldilme rikkuda.

Puitfassaadi paigaldamine on seetõttu oluliselt soodsam ning kindlasti on ka selle parandustööd vähem kulukad, kui kivifassaadi omad. Arvestada tuleb aga sellega, et puitfassaad nõuab oluliselt rohkem hooldustöid, et säilitada vastupidavus ning hea välimus. Puitfassaadi ülevärvimine või lahtitulnud laudade asendamine on lihtne ja taskukohane tegevus. Samas peaks arvestama, et hooldustöid tuleb teha  iga 10-12 aasta tagant, mis aga tagab selle, et puitfassaadi eluiga järjest pikeneb ning vajadust fassaadikatet täielikult vahetada ei pruugi maja projekteeritud eluea jooksul tekkidagi. Pigem uuendatakse enemasti fassaade seepärast, et soovitakse lisada fassaadile täiendavat soojustust,  mitte seetõttu, et fassaadikate ilmtingimata väljavahetamist vajab

Kolmandaks levinuimaks fassaadikattematerjaliks on krohv. Krohvitud pinnad kipuvad oma esialgset head väljanägemist kaotama juba umbes  6-7 aasta pärast või isegi varem,  sest kipuvad määrduma ning nähtavale võivad ilmuda ka esimesed mikropraod, mis vajaksid puhastamist, ülevärvimist või parandamist. Paremate krohvisüsteemide püsivusajaks hinnatakse küll lausa  50 aastat, kuid reaalsus on, et seda ei õnnestu enamasti saavutada ja tavaliselt ootab õhekrohvisüsteemi suurem remont majaomanikku ees hiljemalt 20-25 aasta pärast. Põhjus, miks korohvikattesse praod  nii kergelt tulema kipuvad,  tundub olema peamiselt selles, et ei järgita täielikult krohvisüsteemide juhiseid ning lühike garantiiaeg ei sunni ehitajat probleemidega hiljem suurt tegelema. Kvaliteetsemat tööd ja fassaadi pikemat eluiga aitaks tagada, kui ehitaja oleks kohustatud andma tööle vähemalt 5-aastase garanti ning siis muutuks ka suhtumine ja töid teostataks rohkem vastavalt juhistele.

Maja fassaadi valik on väga oluline ning seetõttu tuleb hoolikalt kaaluda, millise lahenduse kasuks otsustada. Esmapilgil soodaim lahendus võib vajada palju hooldustöid, kuid samas hooldusvaba fassaadimaterjali puhul võivad jällegi parandustööd minna oluliselt kulukamaks, kui esialgu arvestatud.,