Postitused

Bioküte – soodne ja keskkonnasäästlik

Elame maailmas, kus energial ja energiallikatel on väga suur roll. Väga palju räägitakse erinevatest kütustest, nende hinnast ning ressursside võimalikust lõppemisest. Lisaks odavatele küttekuludele on oluline loomulikult ka keskkonnasässtlikkus ning energia taastumine.

Kõige keskkonnasõbralikumaks küttekatlaks võib pidada biomassi kasutavaid katlasüsteeme, mis on oma tüübilt reeglina keskküttekatlad. Biomass on elusast või hiljuti elanud organismidest pärit materjal. Valdavalt esindab see taimi ja taimset materjali, mida kutsutakse lignotselluloosseks biomassiks. Biomass on ka inimestele energiaallikaks, mida saab kasutada otse soojuse saamiseks põletamise abil, kuid see on ka muundatav erinevat liiki biokütusteks.

Bioküte on soodne ja säästlik

Biomassi katlad on kaasaegsed süsteemid, mis koosnevad reeglina katlast, kütuse etteandmise süsteemist, põletist ning kütusemahutist. Unikaalne  soojusvaheti konstruktsioon ja automaatne kütuse etteande süsteem  garanteerib katla autonoomse töö, kõrge kasuteguri ja madala CO sisalduse. Biomassi küttekatlad on võimelised põletama mitmeid  erinevaid biomassist kütuseid nagu näiteks saepuru, puiduhakke jääke, puidulaaste, viljaterasid, puidugraanuleid  ja veel mitmeid põlevaid biomaterjale nagu põhugraanulild või päevalillegraanulid. Lisaks eelpoolmainitud küttematerjalidele saab biomass kateldes kasutada ka küttepuid, puitbriketti, kivisüsi ning turbabriketti. Sellise katla puhul on aga väga tähtis jälgida, et kütuse niiskus ei ületaks 40%, ja küttematerjali läbimõõt ei tohiks olla üle 30 mm.

Näiteks AZSB küttekatlal on ettenähtud kütuste niiskusesisaldusega kuni 40% (puukoor, saepuru, laastud, hakkepuit,) ja ka kuiva kütuse, mille niiskusesisaldus ei ületa 25% (brikett, hakkepuit, teravili jms.) põletamiseks. Efektiivne põletamine selliste niiskusesisaldustega kütustel on võimalik, kui kasutatakse kahte erinevat tüüpi põleteid – malm ja keraamiline. Kütused niiskusega 40% kasutatakse keraamilisi põleteid (võimsus -30-50-100-240 KW), kuivad kütused niiskus kuni 25% soovitatakse malmist põleteid (võimsus – 30-60-120-240 KW).

Tänu mitmekülgsele õhusüsteemile katlas on biomasskatlas võimalik põlemisprotsessis tõsta temperatuur üle tuhande kraadi, mis omakorda tagab selle, et tänu kõrgele temperatuurile on võimalik põletada väga erinevad biomassist kütuseid.

Biomasskatla tööpõhimõte on üldjoontes sarnanae tahkekütte pelletkalta tööpõhimõtetega. Katlale juurdeehitatud kütusepahuti ehk punker võimaldab ladustada ette suurema hulga küttematerjali ning see omakorda tagab selle, et mahutit tuleb täita keskmiselt iga kahe kuni kuue päeva tagant.  Mahuti täitmise intervall sõltub kütuse kulukusest ehk sellest, millist küttematerjali kasutatakse ning selle energiaväärtusest.

Biomasskatlad ei ole kahjuks aga meil väga levinud, sest nende lahendused on keerukamad ja tehnoloogia kallim, kui näiteks gaasikateldel või õliküttekateldel. Katla maksumus on aga üks väga määrava tähtsusega faktoreid, mis mõjutavad ostjat. Biomassi põletamistehnoloogia väljatöötamine ja arendamine on oluliselt kulukam, kui õli- ja gaasikatelde puhul ning seetõttu peaksid biomasskatlas töötama oma baaskoormusel läbi terve aasta, et tagada tehtud investeeringute tasuvus. Vähemoluline ei ole ka biomassi kättesaadavus. Kui katlale sobivat kütust ei ole võimalik hankida, siis liigutakse iseenesestmõistetavalt keskkonnale kahjulikumate variantide poole, mis on oluliselt kättesaadavamad.